Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar
Tegevustik
Tuuli ja Arbo läksid aastal 2012 Siberisse uurima, kuidas elavad õpetaja Vissarjooni järgijad ehk vissarjoonlased. Ühtlasi tegid nad seal olles sarja, Arbo ka filmi. Lõpuks anti välja ka raamat. Vissarjoonlaste külad asuvad Minussinskist veel oma 200 km ida poole Ida-Sajaani eelmäestikes. Seal on kaks aastaaega, talv ja suvi, kui külmetab, siis korralikult ja kui on kuum, siis kohe väga. Pere asub elama Guljajevka külla, seal asus ainus üürimiseks saadavolev maja, kinnisvara hinnad on seal kõrged. 20 aastat tagasi elasid neis külades pigem vanausulised, toimus ka konflikte. Nüüdseks on enamus vanausulistest oma majad aga vissarjoonlastele maha müünud ning minema kolinud.
Õpetaja Vissarjoon, keda on nimetatud ka uueks taassündinud Kristuse kehastuseks maa peal, elab Päikeselinnas koos teiste pühamast pühamate inimestega, kes on kõik sinna spetsiaalselt elama kutsutud, ei ole nõnda, et kui tahad, siis võtad kätte ja lihtsalt lähed. Külalisedki saavad linna siseneda üksnes end registreerides, kusjuures neile antakse alati kaasa saatja, omapead nad kusagile minna ei tohi. Linn on ehitatud ringikujuliselt, tänavad läbistavad seda sõõridena, nimedki on neil luulelised.
Vissarjoonlased on töökad, nad on taimetoitlased ja ka karsklased ning neil on tugev patriarhaalne ühiskond – mehed alustavad päeva ühise ringiga, jagavad tööd ja toimetused, teevad päev läbi füüsilist tööd ning võtavad koosolekutel vastu ühiskonda puudutavad tähtsad otsused. Naised teenivad aga oma mehi, nende hoolitseda on lapsed, majapidamine ja põllumajandus, söögivalmistamine kolm korda päevas.
Vissarjoonlaste tulevikueesmärgiks on hakkama saada täiesti ise ilma elektri, raha ja sissetoodava toiduta. Lisaks igapäevasele ellujäämiskursusele on nende sihiks saada selgust oma tunnetes ja leppida iseendaga sellisena nagu sa oled. Kui kellegil on külas mure, siis on see kogu küla mure. Inimese ärakuulamine ja talle nõu andmine on tähtsam kui mistahes muu tegevus, toimetused võivad sel puhul oodata nii kaua kui tarvis. Võetakse aeg maha ja kuulatakse. Kui oma pere keskel asju läbi närida ei õnnestu, viiakse asi kasvõi kuni õpetaja ehk Vissarjoonini välja, et see aga lahendatud saaks. Pole varjamist ega valehäbi ning lõpuks saab asi nii läbi lahatud, et see hajub.
Kui kõikides teistes Vene külades on alles vaid alkohoolikud ja vanurid, siis vissarjoonlaste külades on lood tunduvalt paremad, lapsi on palju ja elatakse harmoonias. Sinna on elama läinud nii mõnigi juhtival positsioonil olnud inimene, kes oli nö Maailmas oma eluga pidevalt konfliktis ja ehkki seal oli tal palju raha, oli ta ikkagi stressis. Teenides oma kogukonda ja tehes head, luuakse iga päev paremat ja tervemat elukeskkonda.
Arvamus
Väga meeleolukas raamat ja meeldis mulle väga. Natuke kurb küll oli kohati see läbikumav aimdus, et tegelikkuses veavad nad kahe peaga vankrit, loodetavasti see pärisel nõnda siiski pole. Raamatul oli kaasas ka DVD ning vaatasin sarja osad tükati uuesti ka üle. On näha küll, et pere on peale aastat muutunud. Kui esimestes osades tajusin teatavat üleolekut sealse elukorralduse suhtes, siis mida enam lõpu poole, seda rohkem kasvas sellest lugupidamine. Raamatus on see respekt juba algusest peale sees. Sari ja raamat toetavad teineteist päris hästi, aga paber oli minu jaoks siiski rohkem päris, kõik need kaadritagused stseenid olid palju paremini mõistetavad seal, sai rohkem teada.
Raamat oli ise väga ägedalt üles ehitatud, teemad olid kokku võetud. Mulle väga ka meeldis see, et Tuuli ja Arbo tekstid olid eraldatud, ehkki paar, on nad siiski kaks eraldiseisvat isiksust, see ei kadunud ära. Lahe oli tegelikult lugeda, kuidas saab teatud situatsioonist aru meesterahvas ja mismoodi reageerib selle hoopis naine. Vahetu sõnakasutus oli samuti tore, eriti jäi meelde sõna „pundunud“. Ja muidugi Kristjan ja Andres on ka väga vahvad tegelesed:)
Tsitaat
Rikkus on see, kui teenid rohkem, kui tarvis läheb. Ei mingi summa ega elustandard, vaid piir. Lk 13.
Lehekülgi: 261
Formaat: A5
Lugesin: 23.02-26.03.2014
Väljaandja: Reede OÜ 2013
Trükikoda: Greif