Andrus Kivirähk
Tegelased
Rein Kamm – käib Opossumis kiluvõileival ja õllel
Anu – Reinu naine
Sandra – Reinu ja Anu tütar, lasteaiaealine
Ülo – Opossumi omanik ja kokk
Kalju – nõudepesija Opossumis
Malle – Kalju ema, viib Opossui ülejäägid igal õhtul koju
Eevald – Opossumi külaline, lasi teistel otsustada enda eest
Piret – Eevaldi naine
Carmen – Pireti sõbranna
Vooremäe – Reinu trepikojas elav vanamees, armastab teatris käia ja trepikoda uurida
Immanuel – käib Opossumis, tuli maailma otsa inimesei vaatama ja kujusid voolima ning tegi Sandra terveks.
Eve – üksikema, Reinu tuttav
Jaanika – Eevaldi trepikojas elav kena neiu, keda autajad ei taha kuidagi rahule jätta, töötab parfümeerijapoes
Veiko – üks paljudest Jaanika austajatest, tutvub ka Eevaldi, Pireti, Gunnari ja Oidermaaga
Gunnar – Oidermaa hädaline sõber, räägib ainult ja ainult perversset teksti
Oidermaa – teeb ristsõnasin, lahutas, võttis hädalise sõbra enda juurde elama
Proua Aino – Gunnari ja Oidermaa käivad tema koera kasimas ja rikkalikku söömaaega nautimas
Remondimees Juku – satub väga huvitavatele seikadele nin lõpuks arvab, et kõik on peded
Tõnu – spordipoiss, saavad Eevaldiga tuttavaks kui too tahab oma kontori aknast sisse ronida, et mahaunustatud korterivõtmed saada
Veronika – Tõnu naine
Tsitaadid
Inimene tuleb kõrtsi, talle virutatakse praad või supp nina alla ja palun väga – söö terviseks! Inimene on palju õnnelikum, kui ta ei pea meetripikkuse menüü taga pead murdma, lõppude lõpuks ta tuleb ju selleks, et süüa toitu. Ja toitu ta ka saab! Mida seal veel valida! – Ülo mõtted lk 31.
„Vabandust, Eevald, et sa sellist tsirkust pead nägema,“ vabandas Veronika. „Tõnu on eluaeg tahtnud klouniks saada, aga tal pole publikut. Nii et nüüd, kui keegi lõpuks tuli, siis poeb nahast välja. Katsu talle andeks anda.“ – Veronika Eevaldile lk 39.
„...Kallis sõber, unustage see kõik ja ärge vaevake oma pead! Ärge otsige saladusi sealt, kus neid pole, ärge ajage taga tiivulisi olendeid jõulupostkaardi pealt. Isegi kui teile tundub, et minu tagasihoidlik isik on suutnud teid kuidagi aidata – ehkki, nagu ma olen juba mitu korda öelnud ja ütlen veel – see ainult tundub teile, tegelikult polegi midagi juhtunud! –, aga kui te tõesti sellest tundest vabaneda ei suuda, siis miks ei või te uskuda, et teid aitas lihtsalt üks teine inimene. Miks te otsite tema pea kohalt aupaistet, misjaoks vajate te mingeid tonte ja haldjaid?“ – Härra Immanuel Reinule lk 346-347.
Arvamus
Minu arvates väga tore raamat sellest, kuidas kõik inimesed on kuidagi seotud ja satuvad mingil eluhetkel kokku, kõigil käib peast läbi üks ja sama mõte – minna maailma otsa. Aga üks inimene on just nimelt tulnud maailma otsa. Parajalt absurdne nagu elu isegi. Sai naerda ja nutta!
Lugesin: mai-juuli 2013
Lehekülgi: 388
Formaat: A6