pühapäev, 19. juuli 2015

Ellujäämise õpetus I

Luule Viilma



Väljavõtted
 
Looduses ei ole süüd, on vead. Viga on hea, sest sellest õpitakse.

Viga tuleb parandada, et kehale tõestada, et ma teda armastan ja olen targemaks saanud.

Süütunded on inimese väljamõeldis, aga ka nemad ootavad vabas­tamist.

 

Ma annan sulle andeks, et sa mulle tulid.

Ma annan endale andeks, et ma su võtsin.

Ma palun oma kehalt andeks, et ma oma kehale sellega halba teen


Ma annan sulle andeks, et sa minusse tulid.

Ma tean, et sa oled tulnud mind õpetama, sa ei ole mu vaenlane. Ma tänan sind, ma olen targemaks saanud, nüüd võid ära minna. Anna mulle andeks, et ma sind nii kaua olen enda sees vangis hoidnud, olen su vabadust piiranud (iga energia vajab vabadust).

Ma annan endale andeks, et ma su endasse võtsin, et ma varem teisiti ei osanud.

Kallis keha, anna mulle andeks, et sulle hirmuga, et mind ei armastata olen sulle otseselt ja teisi stresse tekitades halba teinud.



Kui inimene võtab endasse stressikoorma, tahab kõigist muredest ennastsalgavalt välja võidelda, siis ta läheb vaid paksuks, aga mured aina kasvavad. Ei aita peened dieedid ega kallid moodsad lahjendamistabletid. Kui inimene teeb kuuajalist näljutamiskuuri, aga samal ajal juhtub ta äriga äpardus, siis ta võtab kaalus hoopis juurde. Keha aitab oma suur-olemisega tugevam olla. See, kes tahab eluga rinda pista, peab olema suure rinnaga.

Kes vabastab oma hirmud majandusprobleemide ees, oma tahtmise valitseda elu ja inimesi, mis siis, et ta teeb seda õilsatel eesmärkidel, see saab ka liigsetest kilogrammidest lahti. Võitlejatüüpi inimestel on seda väga


Halb ei ole halb ja hea ei ole hea. Kõik lihtsalt on oma heas ja halvas, aga see on mõistetav, lihtne ja loogiline.


Kõik eluprobleemid, sealhulgas haigused, saavad alguse oskamatusest suhelda, millele järgneb arusaamatus ja kujuneb stress.


Kõik siin elus on vajalik.


Kes halva vastu võitleb halvaga, see kaotab, kes heaga - see võidab. Jõu ja tugevuse selles võitluses annab armastus


Mida rohkem antud, seda rohkem nõutud - Maa ainus mõistusega olend on inimene, tema peab endale antud suurt varandust - mõistust -arukalt kasutama.

Mõistuse abil saab inimene siseneda vaimu, kui ta oma tundeid usub ja õigeks peab. Kes on materiaalses maailmas ja dogmaatilistes õpetustes jäigalt kinni, selle tõus on aeglane, vaevaline ja raske. Kes ajab taga oma õigust, selle tee on okkaline ja lõpeb tupikus.